August Sang
| August Sang | |
|---|---|
| Sünninimi | August Sang |
| Sünniaeg |
27. juuli 1914 Pärnu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
14. oktoober 1969 (55-aastaselt) Tallinn, Eesti NSV |
| Rahvus | eestlane |
| Kodakondsus | Eesti |
| Haridus | Tartu Ülikool |
| Tegevusala | luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik |
| Organisatsioonid | Eesti Kirjanike Liit, EYS Veljesto |
| Abikaasa | Kersti Merilaas |
| Lapsed | Liina Pihlak, Maarja Panov, Joel Sang |
August Sang (27. juuli 1914 Pärnu – 14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik. Ta kuulus 1930. aastate lõpul esile tõusnud arbujate kirjandusringkonda ning on tuntud selge vormitaju, lihtsa väljenduslaadi ja kõrgetasemelise luuletõlke poolest.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]August Sang sündis Pärnus. Ta lõpetas 1932. aastal Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus ta 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.[1]
Koolipõlves kuulus Sanga lähedasse sõpruskonda kunstnik ja luuletaja Arno Vihalemm. Hiljem liikus ta Pärnu kirjandus- ja teatrihuviliste ringkonnas, kus tegutsesid muu hulgas Vihalemm ja Kaarel Ird. Tartu-aastail jätkusid need kontaktid juba ülikooli, Pallase ja teatrikunsti stuudio ümber koondunud noorte kultuurihuviliste seas.[2]
Sang hakkas järjekindlamalt luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis, kuigi esimesed katsetused olid ta teinud juba lapsena. 1933. aastal osales ta ajakirja Kevadik luulevõistlusel luuletusega „Improvisatsioon quick-step tempos”, mis avaldati varjunime Injo all. Ajakirjas Looming debüteeris ta 1934. aastal.[1]
Tema esikkogu Üks noormees otsib õnne ilmus 1936. aastal. Samal ajal hakkas ta avaldama ka kirjanduskriitikat, retsensioone ja ülevaateid. 1938. aastal ilmusid Sanga luuletused Ants Orase koostatud antoloogias Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat, mis andis nime arbujate kirjandusrühmitusele.[1]
Sang oli EYS Veljesto liige.[3] 1936. aastal abiellus ta luuletaja ja tõlkija Kersti Merilaasiga.[2]
Teise maailmasõja järel jäi Sang Eestisse. 1945. aasta lõpul võeti ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liitu.[4] 1950. aastal arvati ta koos mitme teise kirjanikuga liidust välja; samal ajal tabasid surve ja tõrjutus ka näiteks Johannes Semperit, Paul Viidingut, Kersti Merilaasi, Betti Alverit, Hugo Raudseppa ja Mait Metsanurka.[5] Sanga kirjanikuõigused taastati 1955. aastal.[6]
August Sang suri 14. oktoobril 1969 Tallinnas. Ta on maetud Vana-Pärnu kalmistule.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Sanga luule põhijoonteks on selgus, vormipuhtus, napp sõnastus ja inimlikult vaoshoitud hoiak. Tema varases loomingus on nähtud Heinrich Heine mõjusid, eriti kontrasti, iroonia ja puändi kasutamist. Esikkogu Üks noormees otsib õnne kannab noorusliku otsingu ja eneseiroonia jooni, kuid selle kõrval ilmneb juba Sanga hilisemale luulele iseloomulik püüe väljenduse loomulikkuse ja täpsuse poole.[7]
Teises luulekogus Müürid (1939) on tajutav 1930. aastate lõpu pingeline poliitiline õhustik. Sõjajärgne aeg ja 1950. aastate surveperiood katkestasid pikaks ajaks Sanga avaliku algupärase luuletöö. Hilisemas loomingus, eriti kogus Võileib suudlusega (1963), muutus keskseks tagasihoidlik, ent visa humanism: inimese väärikuse, headuse ja argise läheduse hoidmine ka rasketes oludes.[1]
Märt Väljataga on Sanga luulet kirjeldanud kui erakordselt selget ja läbipaistvat: sõna ei tõmba tähelepanu iseendale, vaid aitab nähtavaks teha luuletuse mõtte ja tunde.[7] Sanga luuletused on sageli pealkirjastatud lauludena, mis rõhutab tema teksti korrapärast, kõlalist ja esmapilgul lihtsat vormi.
August Sang tõlkijana
[muuda | muuda lähteteksti]August Sang oli üks eesti kirjanduse olulisemaid luuletõlkijaid. Ta tõlkis luulet peamiselt saksa, vene, prantsuse ja tšehhi keelest, samuti teistest keeltest. Tema tõlkelooming keskendus suuresti maailmakirjanduse väärtteostele ja klassikale.[1]
Sanga vahendusel on eesti keeles ilmunud muu hulgas Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi, Nikolai Nekrassovi, Sergei Jessenini, Johann Wolfgang von Goethe, Heinrich Heine, Johannes Becheri, Bertolt Brechti, Charles Baudelaire'i ja Vítězslav Nezvali luulet. Proosas ja näitekirjanduses tõlkis ta teiste seas Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni, Maksim Gorki, Vladimir Majakovski, Franz Kafka, Gottfried Kelleri, Molière'i, Egon Erwin Kischi ja Lion Feuchtwangeri teoseid.
Üheks Sanga tõlkijatöö suuremaks saavutuseks peetakse Goethe Fausti eestindust.[1] Prantsuse kirjandusest tõlkis ta muu hulgas neli Molière'i värssnäidendit: Misantroop, Tartuffe, Naiste kool ja Amfitrüon.[8]
Tema luuletõlked koondati kaheköitelisse valimikku Laenatud laulud (1973–1974).[1]
Viisistatud luule
[muuda | muuda lähteteksti]August Sanga luulet on korduvalt viisistatud. Gustav Ernesaksa muusika kõlab Sanga sõnadele mängufilmis Jahid merel (1955), sealhulgas laulus „Üks puri on sinisel lahel”. Ernesaks kirjutas Sanga tekstidele ka koori- ja lastelaule, nende seas „Küll kõik ladvad lähenevad” ja „Laul lume lagunemisest”.
1980. aastal jõudis Noorsooteatris lavale rokkooper Johnny, kus kõlas August Sanga luuletus „Laul surnud linnust” Olav Ehala viisistatuna ansambli Ruja esituses.[9][10]
Sanga luuletusel põhinev laul „Vilu öö” ilmus Mari Kalkuni albumil Vihmakõnõ (2010). Lembit Peterson viisistas Sanga luuletuse „Ära mine lapsekene” hällilauluks, mis kõlas Elmo Nüganeni mängufilmis 1944 (2015) Maria Petersoni ja Eva Eensaare esituses.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Sanga algupärase luule ja valikkogude hulka kuuluvad järgmised teosed:[1]
- Üks noormees otsib õnne – luulekogu, 1936
- Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat – koguteos, 1938
- Heinrich Heine – biograafia, 1938
- Müürid – luulekogu, 1939
- Võileib suudlusega – luulekogu, 1963
- Sada laulu – valikkogu, 1965
- Luuletused – valikkogu, 1970
- Väike luuleraamat – valikkogu, 1971
- Laenatud laulud – tõlkevalimik kahes köites, 1973–1974
- Laulud – valikkogu, 1977
- Emajõe unisel veerel – valikkogu, 2003
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1969 – Eesti NSV teeneline kirjanik[11]
- 1969 – Juhan Liivi luuleauhind luuletuse „Mida mõtleb mees” eest[12]
- 1970 – Eesti NSV kirjanduse aastapreemia postuumselt Peter Weissi näidendi Juurdlus eestinduse eest[13]
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]2018. aastal anti esimest korda üle August Sanga nimeline luuletõlke auhind, mida annab välja SA Kultuurileht ja toetab Eesti Kultuurkapital. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest.[14]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]August Sang oli abielus luuletaja ja tõlkija Kersti Merilaasiga. Nende lapsed olid teatrikunstnik Liina Pihlak, lastearst Maarja Panov ja luuletaja, kirjanduskriitik, keeleteadlane ning tõlkija Joel Sang.[15] Tema lapselaps on Kristina Pai.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "August Sang". Estonian Writers’ Online Dictionary. Vaadatud 11. juuni 2026.
- 1 2 Saluvere, Tiina (2019). "Kirjad üle Läänemere. August Sanga ja Arno Vihalemma kirjavahetus". Tuna (3): 95–125. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "EYS Veljesto liikmed". EYS Veljesto. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ Tannberg, Tõnu. "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit hakkab tegutsema: aastad 1944–1949". Tuna. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "Eesti Kirjanike Liit 100". Vaimuvara. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ Olesk, Sirje (2018). "Kolm kongressi. ENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel 1954–1966". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 11. juuni 2026.
- 1 2 Märt Väljataga (4. juuni 2004). "August Sang, lihtsuse luulendaja". Eesti Päevaleht / Arkaadia. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ Talviste, Katre (2013). "Eesti luuletaja päris oma prantsuse luuleraamat. August Sang ja Molière värsitõlke tormi- ja vormiküsimuste taustal". Methis (12). Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ Raimu Hanson (31. oktoober 2020). "Tallinnas 40 aastat tagasi mängitud rokkooper „Johnny" tuleb taas lavale Tartus". Tartu Postimees. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "„Laul surnud linnust"". YouTube. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "August Sang". Sirp ja Vasar. 17. oktoober 1969. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "Luuleauhindade laureaadid". Juhan Liivi Muuseum. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "Tõlgetest raamatuaastal". Sirp. 27. märts 2026. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ "August Sanga luuletõlke auhinna laureaat on Järvi Kokla". ERR Kultuur. 1. oktoober 2018. Vaadatud 11. juuni 2026.
- ↑ Noorhani, Piret, toim (2003). Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest arhiivist. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Muru. Eesti kirjanduse ajalugu. 4. kd, 2. rmt. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
- Karl Muru. Eesti kirjanduse ajalugu. 5. kd, 2. rmt. Tallinn: Eesti Raamat, 1991.
- Ain Kaalep. Kolm Lydiat. Tartu: Ilmamaa, 1998.
- Kruus, Oskar (2000). Puhvel, Heino (toim). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. ISBN 9985-65-271-1.
- Anneli Sepp, koostaja. August Sang 100. Bibliograafia. Tallinn: Kultuurileht, 2013. ISBN 9789985999578.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: August Sang |
- "August Sang". Estonian Writers’ Online Dictionary. Vaadatud 11. juuni 2026.
- August Sang Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Luulet õhtutunniks. August Sanga luulet. Loeb Tõnu Aav. Eesti Raadio saade, esmaeeter 12. mai 1969.
- Kristina Pai. Aukudega sokkidest kuldsete lokkideni. Sirp, 16. jaanuar 2014.
- Märt Väljataga. August Sang, lihtsuse luulendaja. Eesti Päevaleht / Arkaadia, 4. juuni 2004.
