Mine sisu juurde

Henrik Sova

Allikas: Vikipeedia
Henrik Sova (2017)

Henrik Sova (sündinud 28. augustil 1983) on eesti filosoof. Tema peamised uurimusvaldkonnad on pragmatism, semantika ja metafüüsika. 2023. aastal ilmus tema eestikeelsete valitud artiklite kogu "Semantiline lõks".

Sova lõpetas 2002. aastal Tallinna Reaalkooli, õppis aastatel 2002–2007 Tartu Ülikooli (TÜ) bakalaureuseõppes filosoofia erialal, 2007–2009 TÜ magistriõppes filosoofia erialal, osales 2010–2011 haridus- ja õppeprogrammis Noored Kooli ja sai 2021. aastal filosoofiadoktori kraadi filosoofia erialal tööga „The Structure of a Consistent Global Pragmatism“ ("Globaalse pragmatismi loogiliselt kooskõlaline struktuur").

Aastatel 2010–2019 töötas ta TÜ-s nooremteadurina ja filosoofia magistriseminari juhatajana; Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis eetika lektorina ning Tapa Gümnaasiumis füüsikaõpetajana. 2015. aastast oli ta Miina Härma Gümnaasiumi filosoofiaõpetaja. Alates 2022. aastast on ta TÜ filosoofia külalisteadur. 2023/24. õppeaastal oli ta Cambridge'i ülikooli filosoofia külalisteadur. Ta on Tartu Analüütilise filosoofia seminari liige.[viide?]

  • 2018 Ene Mihkelsoni fondi uurijastipendium
  • 2023 The John Templeton Foundationi grant Cambridge'i ülikooli külalisteadurina tegutsemiseks
  • Nelson Goodmani maailmaversioon. Sirp 21.11.2014. – Arvustus Nelson Goodmani raamatule „Kuidas tehakse maailmu?“
  • Schrödingeri ’Mis on elu?’. Sirp 24.04.2015. – Arvustus Erwin Schrödingeri raamatule „Mis on elu?“
  • Kunsti võluruumid kui suhtlemismängude antiteesid. Vikerkaar, 9, 2015, lk 38−45
  • Ennustatavus ja lihtsus. Akadeemia, 2015, lk 2065−2074. – Arvustus Carl Gustav Hempeli raamatule „Loodusteaduse filosoofia“
  • Ometi-algoritm Madis Kõivu ainetel. Võro Instituudi toimõndusõq, 29, 2015, lk 11−28
  • Quine pragmatistlikul kursil. Akadeemia, 12, 2016, lk 2245−2254. – Arvustus Willard Van Orman Quine’i raamatule „Tõe otsing“
  • Moore’i valgustusseisundid ja hiline Wittgenstein. Sirp 11.03.2016 – Arvustus Adrian W. Moore’i raamatule „Lõpmatus“
  • Unattainability of the True World: Putnamian and Kripkensteinian Interpretation of Nietzsche’s The History of an Error. Studia Philosophica Estonica, 9.2, 1−20, 2016.
  • Runnel kui nihilist? Keel ja Kirjandus, 7, 2017, lk 555−558. – Arvustus Leo Luksi raamatule „40 kiri“
  • Meie vaatepunkti mõeldamatus. Sirp 12.05.2017
  • Metafüüsiliste tungide vaibutamine. Sirp 25.08.2017. – Arvustus Bas C. Van Fraasseni raamatule „Teaduslik pilt“
  • The Dilemma Imposed on the Realist by Putnam's and Kripkensteinian Argument. Studia Philosophica Estonica, 10.1, 2017, 62−82.
  • Filosoofiatiigis pole madalat vett. Sirp 21.12.2018 – Arvustus Bruno Mölderi, Roomet Jakapi ja Marek Volti raamatule „Sissejuhatus filosoofiasse“
  • Religioosne agnostitsism ja Trumpi maailm. Vikerkaar, 4-5, 2018, 132−143.
  • Tervitused keeleverest. Keel ja Kirjandus, 1-2, 2019, lk 130−136. – Arvustus Tõnis Vilu raamatule „Libavere“
  • A Non-substantial Meta-semantics for Global Expressivism. Acta Analytica, 34 (4), 2019, 505−514
  • Küsimus määrab maailma, milles elame. Sirp 10.07.2020. – Arvustus Manuel DeLanda raamatule „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“
  • Semantiline pragmatism Ene Mihkelsoni proosas. Keel ja Kirjandus, 7, 2020, lk 555−570
  • Blackburn, Simon, „Sammud tegemisest ütlemiseni“. Akadeemia nr 1, 2011, lk 121−136
  • Putnam, Hilary, „Aju ja käitumine“. Akadeemia nr 7, 2011, lk 1353−1373
  • Stalnaker, Robert C, „Võimalikud maailmad“. Akadeemia nr 6, 2015, lk 999−1020
  • Geach, Peter, „Väitmine“. Akadeemia nr 1, 2016, lk 60−78
  • Recanati, François. Literalism ja kontekstualism: Mõned variatsioonid. I-II. Akadeemia nr 4 ja 5. (2017).
  • Wittgenstein, Ludwig, „Märkmeid loogikast“. – Akadeemia nr 2, 2018, lk 289−317
  • Wittgenstein, Ludwig, "Sinine ja pruun raamat. "Filosoofiliste uurimuste" eeluuringud". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025

Toimetatud raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kikas, Jaak; Kabakov, Ilja; Mägi, Kadri; Trostnikov, Viktor. „Lähedane ja kauge füüsika Ülo Soosteri illustratsioonidega“. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2016

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]