Johannes Voldemar Veski
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |


Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Kaasiku talu, Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Õppis Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis aastail 1883–1887[1] ja lõpetas 1896. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi[2].
Aastail 1901–1905 töötas ajalehe Teataja ja pärast selle sulgemist Jaak Järve ajalehe Uus Virulane toimetuses[3].
Oli tegev Eestimaa Rahvahariduse Seltsis juhatuse liikme ja sekretärina[4].
Töötas Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina aastail 1920–1938 ja professorina aastail 1944–1955.
Oli ENSV TA akadeemik 1946. aastast ja Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär 1914. aastast. Koostas õigekeelsussõnaraamatu.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja ja Tartu ülikooli audoktor[5] (Dr. phil. h. c., 1933).
Aastail 1914–1922 oli Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär.
Osales oskuskeele komisjonide (matemaatika, zooloogia, geograafia jne) loomises ja töös. Aastail 1920–1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku.

1918 avaldati esimene ÕS (170 lehekülge, 20 000 sõna).
Keelekorralduse põhimõtted: otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas.
Oli Sihtasutise M. Varese Toetusraha juhatuse liige.
Suri 1968. aastal Tartus ja on maetud Tartu Ülikooli kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar oli keeleteadlane Asta Veski, vend Karl Rudolf Veski (1883–1953) oli pedagoog, 1901–1913 mitmel pool Eestis algkooliõpetaja ja 1913–1922 H. Treffneri gümnaasiumis, 1922–1932 Tartu õpetajate seminari õppejõud.
1920-30-ndatel elas suviti Elvas, 1944-st aga juba Pargi 42 eramus pikemat aega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ J. V. Veski 95. sünniaastapäev. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 8, lk 511
- ↑ Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 4, lk 247
- ↑ Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 369
- ↑ Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 373
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 4, lk 247 jj
- Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 369 jj
- August Palm, "Hüvastijätt Nestoriga" (mälestuskilde) – Looming 1968, nr. 6, lk. 896–904
- Keel ja Kirjandus 1973, nr. 6 (J. V. Veski 100, autorid: Paul Ariste, Arnold Kask, Jaak Põldmäe, Helju Vals, Huno Rätsep)
- Heinrich Riikoja, "Koos Veskiga sõnu tegemas" – Keel ja Kirjandus 1975, nr. 4, lk. 231–234
- Huno Rätsep, "Sõnaloo raamat" (artikleid). Ilmamaa, Tartu 2002
- Johannes Voldemar Veski, Mälestuste raamat, Eesti Raamat, Tallinn, 1974, 215 lk
- Setumaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetaja: Johannes Voldemar Veski, Edgar Kant, August Tammekann, Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond 1928
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johannes Voldemar Veski |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannes Voldemar Veski Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Johannes Voldemar Veski end. elamu