Mine sisu juurde

Looja-Jumal

Allikas: Vikipeedia

“Looja-Jumal” (inglise keeles “The Ancient of Days”) illustreerib inglise kunstniku William Blake’i raamatu “Euroopa. Ettekuulutus” esikaant. Reljeefgravüür on loodud 1794. aastal ning see on mõistetav koos Blake’i kirjutatud tekstiga.[1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
The Ancient of Days K, u. 1821 a, reljeefgravüür, prinditud värvilise tindiga, värvitud vesivärvide, punase tindiga ja kullaga, Fitzwilliam muuseum, Cambridge, UK

“Looja-Jumal” on üks Blake’i enim tuntud piltidest, lisaks kunstniku enda lemmik teos. Esmalt ilmus illustratsioon “Euroopa. Ettekuulutus” esikaanel 1794. aastal, hiljem trükkis ta sellest mitmeid koopiaid.[2] Tänapäeval on koopiad nimetatud tähestiku järjekorras, viimased kolm on trükitud pärast tema surma, I ja L abikaasa Catherine Blake’i poolt (1829), M trükkis Frederick Tatham (1832).[3] Nimetuse “Ancient of Days” on antud hiljem. Esmalt nimetas William Blake’i surma järgselt kujutist nii John Thomas Smith raamatus “Nollekens and His Times”, samuti kutsus pilti nii F. Tatham oma kirjades Rossettile.[4] Inglise keelne fraas Ancient of Days, mida kasutatakse teose pealkirjana, on pärit Piiblist. [4] Eestikeelses tõlkes on see nimetatud Elatanuks ning tema kohta on öeldud järgmist “ja ta juuksed nagu puhas vill”[5], mis kujutatu poolest sobitub Blake'i loodud illustratsiooniga. See on sünonüüm Jumalale, mis on kujunenud läbi arusaama Jumala igavikulisest olemusest ja üldiselt tema vanana kujutamisest.[6]

William Blake oli õppinud graveerijaks.[7] Ka antud teose puhul eelistas gravüüri, samuti sai nii pilte lihtsamini koduses keskkonnas valmistada. Peale trükkimist koloreeris ja köitis ta kõik teosed, vahel abikaasa abiga. Blake väärtustas selget kontuuri värviefektidele, ta imetles gootikat ja sarnaselt teiste romantistidega ihaldas primitiivsust. See peegeldub ta luules ja illustratsioonis, eelmainitute koos esitamisel sarnaneb looming keskaja käsikirjadega. Tekst ja pilt muutuvad meeldivaks sünteesiks.[8] Kaasaegsetest avaldas talle mõju Henry Fuseli joonekäsitlus ja dramaatiline vorm.[7]

Blake kajastab “Ettekuulutuste” seerias oma kaasaja ühiskonda läbi viidete ja metafooride, näiteks annab ta edasi oma seisukoha rassismist.[9] Oma mütoloogiaga vastandub Blake kaasaegsetele ideaalidele.[10] Samas ei pakkunud ta probleemidele lahendusi, vaid kujutas enda kui kunstniku visiooni olukorrast. Blake samastas kunstniku Kristuse ja prohvetiga, oma ajastu vaimule omaselt keskendus Blake Jeesuse ja Võimu vahelisele konfliktile, nähes Kristust reeglite eiraja ja mässajana. Taoline arusaam sarnaneb varakristlusega. Lisaks huvitus ta antiikmütoloogiast. Kuna Blake otsis tõde ja voorust primitiivsest ja arhailisest peeti teda naiivseks. Kaasaegsetest inspireeris teda poeemide tsükkel “Ossiani laulud”, mis hiljem on talle osaliselt eeskujuks oma mütoloogia loomisel, teoste vormistamisel ja tegelaste nimetamisel.[11]

Pildi loomine ja kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Väidetavalt sai William Blake “Looja-Jumal” loomiseks inspiratsiooni nägemusest, mis leidis aset tema Lambethi kodus 1790ndatel.[2] Mees nägi miskit trepil enda ees hõljumas. Sarnaseid juhtumeid oli Blake’il korduvalt, ta jäädvustas need luuletuse või visuaalina. Kunstnik visualiseeris äkilised nägemused, andis neile vormi, sobitades müstika argipäevasesse mateeriasse.[12]

Antud teosel on William Blake kujutanud meest sirkliga. Pildi peategelane asub taevas, ümaras kiirgavas sfääris, mis on varjatud tumedate pilvede poolt, sirklit kasutab ta ümbritseva pimeduse mõõtmiseks.[13]

Illustratsioonil kujutatud mees on Urizen. Nimi ise on sõnamäng, mille algkuju on “Your Reason”. See osutab mõistuspärasusele ja vastandub fantaasiale, Urizeni on koondatud William Blake viha kaasaja materialismi vastu. Ta kirjutistes on mitmeid viiteid mõistuse piiravale ja kujutlusvõimet hävitavale mõjule, mis on seostatud loovuse ja vaimse vabaduse hääbumisega. Kuna William Blake on kujutanud Urizeni, mitte Jumalat piiblist, ei ole teosele omastatud pealkiri korrektne. Urizen omab teoses “Euroopa. Ettekuulutus” kõrgema võimu rolli, aga teda on kujutatud negatiivse türannina, mis lahutab ta veel enam Jumalast.[14] Usutavasti laenas Blake Urizeni poosi tarbeks mitmeid elemente teistelt kunstnikelt – alla sirutatud käsi on sarnane ühe Michelangelo “Viimsel kohtupäeval” kujutatud ingli käega, “Sauli pöördumisel” on Jeesuse käed identses, ent peegelpildina ümberpööratud asendis; küürtuses on nähtud sarnasust Giovanni da Bologna Medici’de aia “Appenniiniga”.[15] Ühtlasi on eelmainitud eeskujud kaheldavad, Blake eelistas küll vanema aja kunsti, kuid oli ta kriitiline renessanssi suhtes.[8] Sirklit saab samastada Vana Testamendiga[16] – “Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale”[17]. Lisaks viitab sirkel kaudselt Platoni filosoofiale, mille kohaselt kunst ei sobitu ratsionaalsuse ja reeglipärasusega. Sirklit kujutades rõhutab William Blake veel enam maailmas valitsevat mõistuspärasust ja selle tõrjuvust fantaasia suhtes.[18] Erinevate koopiate puhul kasutab Blake varieeruvalt punaseid ja kollaseid toone, mõnele on lisatud sinist. Koopia I oli viimane, mille valmistamises Blake ise veel osales. Elu lõpul võttis ta veelkord käsile “Looja-Jumal” kujutise, seekord kasutades kõige ülemeelikumaid ja rõõmsameelsemaid toone. Pildi valmides hõikas ta “Näed! See sobib! Seda ma enam ei paremaks teha ei saa!”.[19]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Blake, William. "The Ancient of Days". The British Museum. Vaadatud 02.11.2025.
  2. 1 2 Billingsley, Naomi (2018). The Visionary Art of William Blake : Christianity, Romanticism and the Pictorial Imagination (inglise). I.B.Tauris. Lk 25.
  3. ↑ "The William Blake Archive". Vaadatud 02.11.2025.
  4. 1 2 Whittaker, Jason (2021). Divine Images : The Life and Work of William Blake (inglise). Reaktion Books. Lk 10.
  5. ↑ Tn 7:9
  6. ↑ Hartman, Louise F.; Di Lella, Alexander A. (1978). The Book of Daniel (inglise). Doubleday & Company Inc. Lk 218.
  7. 1 2 Piper, David (2006). Kunstiajalugu. Varrak. Lk 310.
  8. 1 2 Vaughan, William (1978). Romantic art (inglise). Thames and Hudson. Lk 76–78.
  9. ↑ Vaughan, William (1978). Romantic art. Thames and Hudson. Lk 19.
  10. ↑ Piper, David (2006). Kunstiajalugu. Varrak. Lk 310–311.
  11. ↑ Vaughan, William (1978). Romantic art (inglise). Thames and Hudson. Lk 19–76.
  12. ↑ Blunt, Anthony (juuli 1938). "Blake's 'Ancient of Days': The Symbolism of the Compasses". Journal of the Warburg Institute: 54 – cit. via JSTOR.
  13. ↑ "The Ancient of Days". The British Museum. Vaadatud 02.11.2025.
  14. ↑ Blunt, Anthony (juuli 1938). "Blake's 'Ancient of Days': The Symbolism of the Compasses". Journal of the Warburg Institute: 55–57 – cit. via JSTOR.
  15. ↑ Blunt, Anthony (juuli 1938). "Blake's 'Ancient of Days': The Symbolism of the Compasses". Journal of the Warburg Institute: 62 – cit. via JSTOR.
  16. ↑ Whittaker, Jason (2021). Divine Images : The Life and Work of William Blake (inglise). Reaktion Books.
  17. ↑ Õp 8:27
  18. ↑ Blunt, Anthony (juuli 1938). "Blake's 'Ancient of Days': The Symbolism of the Compasses". Journal of the Warburg Institute: 58 – cit. via JSTOR.
  19. ↑ Whittaker, Jason (2021). Divine Images : The Life and Work of William Blake (inglise). Reaktion Books. Lk 7.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Looja-Jumal&oldid=7202634"