Nure-onna

Nure-onna. Sawaki Suushi, 1737.

Nure-onna. Gazu Hyakki Yakō, 1776.

Nure-onna (濡女; "märg naine") on Jaapani yōkai, millel on naise pea ja mao keha. Legendide järgi söövad nad inimesi, kuid neil pole ühtset välimust ega isiksust.

Nure-onna kummitab meredes ja jõgedes. Tema nimi pärineb tema pidevalt märgadest juustest ja teda peetakse mõnikord meremao tüübiks. Edo perioodi illustratsioonid kujutavad teda maokujulise naisena, kuigi selliseid kujutisi klassikalises kirjanduses ei leidu.

Folkloor

Shimane prefektuuri Iwami piirkonnas on "Nure-onna" saladuslik veeolend, keda kasutab ushi-oni. Ta ilmub mererannas, ulatab kellelegi beebi, keda ta süles hoiab ja naaseb seejärel merre. Seejärel ilmub ushi-oni. Inimene, kellele laps anti, püüab lapse maha visata ja põgeneda, kuid selleks ajaks on laps juba muutunud raskeks kiviks, millest on võimatu vabaneda. Legendi järgi tapab ja sööb ushi-oni selle inimese ära. Seetõttu öeldakse, et kui keegi palub sul last hoida, tuleks enne kindad kätte panna ja põgenedes tuleks kõik, nii laps kui ka kindad, ära visata.

Mütoloogia

Nure-onna kavatsused on teadmata. Mõnes loos on ta tugev koletis, kes saab oma sabaga puid purustada ja inimesi süüa. Koletis kannab kaasas väikest lapse sarnast pampu, millega ta meelitab ligi oma ohvreid. Kui kaastundlik inimene pakub, et võib last tema eest hoida, lubab nure-onna tal seda teha. Peagi selgub aga, et see polegi laps. Kui inimene püüab kompsu ära visata, muutub see järsku raskeks ja põgenemine muutub võimatuks. Seejärel imeb nure-onna oma pika maokeelega ohvri kehast kogu vere.

Teistes lugudes otsib nure-onna lihtsalt üksindust, peseb juukseid ja reageerib vägivaldselt neile, kes teda segavad. Rokurokubi on nure-onna lähedane sugulane.