Mine sisu juurde

Andosiinid

Allikas: Vikipeedia

Andosiinid (vanakreeka keeles Ἀνδοσίνοι, ladina keeles Andosii) olid rahvas, kelle kreeka ajaloolane Polybios paigutab Pürenee poolsaarele Ebro ja Püreneede vahele.

Allikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Polybios[1] mainib neid ainsana ja ühel korral, kirjeldades, milliste rahvastega Hannibal vastamisi seisis, kui ta teise Puunia sõja ajal 218 eKr teel Rooma püüdis Püreneesid ületada. Midagi muud neist kindlalt teada ei ole. Koos andosiinidega lõi Hanníbal ilergeete, bargusiisid ja airenosiisid.[2][3] Polybios ütleb: Ἐπιτελέσας δὲ τὰ προειρημένα κατὰ τὴν παραχειμασίαν καὶ παρασκευάσας ἱκανὴν ἀσφάλειαν τοῖς τε κατὰ τὴν Λιβύην καὶ τοῖς ἐν Ἰβηρίᾳ πράγμασι, παραγενομένης τῆς ταχθείσης ἡμέρας, προῆγε, πεζῶν μὲν ἔχων εἰς ἐννέα μυριάδας, ἱππεῖς δὲ περὶ μυρίους καὶ δισχιλίους. καὶ διαβὰς τὸν Ἴβηρα ποταμὸν κατεστρέφετο τό τε τῶν Ἰλουργητῶν ἔθνος καὶ Βαργουσίων ἔτι δὲ τοὺς Αἰρηνοσίους καὶ τοὺς Ἀνδοσίνους μέχρι τῆς προσαγορευομένης Πυρήνης. 'Olles teinud talvise ettevalmistuse ja taganud piisava julgeoleku nii Liibüa kui ka Ibeeria asjade jaoks, liikus ta määratud päeval edasi 90 000 jalaväelasega ja umbes 12 000 ratsaväelasega. Kui ta ületas Ebro jõe, alistas ta ilergeetide rahva, bargusiide rahva ning veel airenosiid ja andosiinid kuni niinimetatud Püreneedeni.' Järgmises lauses on öeldud: "Olles lühikese ajaga need rahvad oma võimu alla saanud ja vallutanud mõned linnad tormijooksuga – mitte ilma veriste lahinguteta ja suurte kaotusteta omade seas –, jättis ta Hanno Ebro jõe taha vägesid juhtima ning bargusiisid truuduses hoidma, sest ta ei usaldanud neid, eeskätt nende Rooma-sõbralikkuse tõttu." Teos on kirjutatud rohkem kui 70 aastat pärast Hannibali sõjaretke ja siin tugineb autor oma reisile Hispaanias, mis võib esitatud väite usaldusväärsuse osaliselt kahtluse alla panna.[4]

Ka Rooma ajaloolane Titus Livius (1. saj eKr) kirjeldab seda episoodi, mainides samuti ilergeete ja bargusiisid, kuid mitte andosiine: "Üheksakümmend tuhat jalaväelast ja kaksteist tuhat ratsanikku ületasid tema juhtimisel Ebro jõe. Peagi allutati ilergeedid, bargusiid, ausetaanid ja Jatsetaania, mis asub Pürenee mägede jalamil. Kogu see maa anti Hanno valve alla; tema ülesandeks oli hoida oma kontrolli all mäekurusid, mis ühendasid Hispaaniat Gallia provintsidega." Teisedki Rooma autorid on käsitlenud Katalooniat teise Puunia sõja ajal, kuid taas ilma andosiine mainimata: Silius Italicus (Punica), Avienus (Ora maritima) ja Stephanos Byzantionist (Ethnika).[5]

Võib-olla Plinius Vanema (Historia naturalis, IV) tekstide andelonenses (hispaania tõlkes andologenses) olid andosiinidega seotud või olidki andosiinid: "Caesaraugusta colonia immunis, amne hibero adfusa, ubi oppidum antea vocabatur salduba, regionis edetaniae, recipit populos lv: ex his civium romanorum bilbilitanos, celsenses ex colonia, calagurritanos qui nasici cognominantur, ilerdenses surdaonum gentis, iuxta quos sicoris fluvius, oscenses regionis suessetaniae, turiassonenses; vanad latinorum veterum cascantenses, ergavicenses, graccurritanos, leonicenses, osicerdenses; foederatos tarracenses; stipendiarios arcobrigenses, andelonenses, aracelitanos, bursaonenses, calagurritanos qui fibularenses cognominantur, conplutenses, carenses, cincienses, cortonenses, damanitanos, ispallenses, ilursenses, iluberitanos, iacetanos, libienses, pompelonenses, segienses." 'Caesaraugusta, koormistevaba koloonia Híberuse jõe kallastel, kus linn varem kandis nime Salduba, Edetania piirkonnas, hõlmab 55 rahvast: nendest Rooma kodanikud – bilbilitaanid, celsenses kolooniast, kalagurritaanid, keda nimetatakse ka nasici, ilerdenses surdaoonide soost, kelle kõrval on Sicori jõgi; oscenses Suessetania piirkonnast, turiassonenses; vanad ladinlased – cascantenses, ergavicsenses, grakurritaanid, leonicenses, osicerdenses; liitlased – tarracenses; maksumaksjad – arcobrigenses, andelonenses, aratselitaanid, bursaonses, kalagurritaanid, keda nimetatakse ka fibularenses, conplutenses, carenses, cincienses, cortonenses, damanenses, ispallenses, ilursenses, iluberitaanid, iacetenses, libienses, pompelonenses, segienses.' [6]

Mõned autorid on tekstiosas, kus loetletakse Hispania Tarraconensise rahvaid vastavalt nende õigustele, püüdnud seostada rahvast andelonenses andosiinidega. Viide on väga ebamäärane ja teksti järgi saab öelda ainult seda, et see rahvas paiknes kuskil Ebro ja Püreneede vahele. Teised autorid on neid seostanud Andosillaga Navarras või teistes tekstides mainitud Rooma linna Andelosega tänapäeva Mendigorria lähedal.

Polybiose teksti tõlgendus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooline taust

[muuda | muuda lähteteksti]
Pürenee poolsaare rahvad ja Kartaago mõjuala teise Puunia sõja ajal

Pärast Esimest Puunia sõda püüdis Barkaste dünastia laiendada Kartaago riigi võimu Pürenee poolsaarel, et korvata Sitsiilia ja Sardiinia kaotust. See laienemine algas aastal 237 eKr Hamilkari juhtimisel ning jätkus tema poja Hasdrubali ajal. Viieteistkümne aastaga suutis Kartaago vallutuste ja liitude abil saada enda kätte saada suure osa Hispaniast. Rooma sõlmis 226 eKr Hasdrubaliga lepingu, mis jagas kahe riigi mõjupiirkonnad ja määras piiriks Ebro jõe. Aastal 219 eKr murdis Hasdrubali vend Hannibal seda lepingut, vallandades teise Puunia sõja. Polybiose kirjeldatud episood on osa sellest sõjast.

Andosiinide asuala

[muuda | muuda lähteteksti]

Polybios ei ütle, kus täpselt andosiinid elasid, ning ütleb kindlalt ainult seda, et Hannibal võitles nendega.[7] Rannikul elavaid ibeeri rahvaid (tsessetaanid, ilerkaonid, indigeedid) tekstis ei mainita, mis viitab sellele, et Hannibali väed liikusid sisemaad pidi, eemal Rooma laevastikust ja selle kreeka liitlastest (Emporioni koloonia).[8][9] Seega elasid andosiinid arvatavasti rannikust kaugemal. Arvatakse, et Hannibal liikus piki Segre jõge Lleida tasandikelt läbi Noguera maakonna ja Alt Urgelli maakonna alade Cerdanya platoole, kus ta puutus kokku nende Rooma-eelsete rahvastega. Ilergeetide asuala on hästi teada ja nende nime seostatakse Lleida linna nimega.[7] Samamoodi saaks bargusiide nime seostada Bergaga ja airenesiide nime Arani oruga.[7] Andosiinide nimega on tänapäeva kohanimedest kõlaliselt sarnane Andorra.[9][7] Seos andosiinide ja Andorra nime vahel ei ole siiski kindel.[7][7] Võttes arvesse nende kohtade geograafilist asendit, oletatakse tavaliselt, et Polybios on rahvad järjestanud nende asualade järgi lõunast põhja poole: ilergeete seostatakse hõimuga, kes asus suurel osal Lleida tasandikust; bargusiid paigutatakse Alt Urgelli maakonna lõunaossa ja teistesse idapoolsetesse piirkondadesse seose põhjal Berga nimega; airenosiid paigutatakse veel põhja poole, Alt Urgelli maakonna keskossa ja Pallars Sobirà maakonda seose põhjal Arani oru nimega. Seega olid andosiniidid nähtavasti põhjapoolsem rahvas kui ilergeedid ja bargusiid ning olid seetõttu tõenäoliselt Püreneede elanikud.[7] Nad paigutatakse Segre jõe ülemjooksu oru põhjanõlvale Cerdanya platoost ülespoole.

Kõigi nende argumentide põhjal on historiograafia traditsiooniliselt pidanud andosiine Andorra orgude elanikeks sel ajal, kui Hannibal 3. sajandil eKr Püreneed ületas.[10][9] Tõenäoliselt ei piirdunud andosiinide ala tänapäeva Andorra orgudega, vaid hõlmas ka naaberorge ning orge, mis ühendasid seda ala Cerdanyaga, kus nad võib-olla puutusid kokku tserretanidega (keda Polybiose tekstis ei mainita).

Nähtavasti oli tegu baski keelele lähedast keelt kõneleva rahvaga, kes oli elanud Andorras juba pikka aega, mida kinnitab see, et arheoloogilised leiukohad paistavad olevat pronksiajast kuni Hannibali sõjakäigu aegadeni järjepidevad. Needsamad leiukohad näitavad ka, et kuigi andosiinid ei olnud isoleeritud, jäid nad Kataloonia alal toimunud ibeeristumisest kõrvale. Küll aga ei suutnud nende kultuur vastu panna Rooma mõjule, mis hakkas levima pärast roomlaste võitu kartaagolaste üle.

Traditsiooniliselt on andosiinid paigutatud Andorra territooriumile tserretaanide asualale, peamiselt geograafilise läheduse ja nime sarnasuse tõttu. On oletatud, et nad kõnelesid baski keelele lähedast keelt (mis võis olla ibeeri keel või neile lähedane keel). Seda toetavad Andorra Rooma-eelsed kohanimed. Andosiinide nime on seostatud baski sõnaga handi 'suur'. Kõik see on siiski hüpotees, mis on nõrgalt tõendatud.[11][12]

Ühiskonnakorraldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Polybios ei ütle midagi andosinide eluviisi kohta,[13] kuid sõna ἔθνος (ethnos) ütleb siiski midagi andosiinide ühiskonnakorralduse kohta. Vanakreeka keeles tähistas see sõna kogukonda, mille sidemed ei rajanenud poliitilisel võimul, vaid ähmasematel ühisjoontel, mis olid seetõttu kergemini muutuvad.[8]

See, et andosiine (erinevalt nende naabritest bargusiidest) antiikallikates hiljem ei mainita, võib viidata pigem sellele, et tegu oli väikese kogukonnaga, kes elas väikesel alal, ja see kinnitab nende samastamist Andorra orgude elanikega.[8]

Arheoloogilised andmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Hannibali sõjaretke ajal

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks peamist arheoloogilist leiukohta selle ajastu Andorrast on Roc de l'Orali leiukoht Vila (Andorra)s ja Sot Gran de l’Antuix Engordanys.[14] Roc de l'Orali leiukoht oli asustatud pronksiajast 1. sajandini.[15][14] ja Antuixi leiukoht 2. ja 1. sajandil eKr.[14]. Need kaks leiukohta on väga sarnase topograafiaga ja paistab, et need asulakohad valiti sellepärast, et need on hästi kaitstavad, mis viitab rahututele oludele.[15].

Neist kahest kohast leitud esemed on suhteliselt ühesugused. Mõlemast kohast leitud keraamilistest esemetest on valdav enamik kohalikku tüüpi ja käsitsi valmistatud.[9][14][16], mis näitab tugevat järjepidevust varasema pronksiaja leiukohtadega. Niisiis paistab, et andosiinid on Andorra orge järjepidevalt asustanud ähemalt pronksiajast alates.

Kohalikku tüüpi keraamiliste esemete hulgas on välja kaevatud ka ibeeri tüüpi sissetoodud keraamikat.[9][14]. Mõlemast kohast on leitud potikedral valmistatud keraamikat, halli keraamikat on leitud ainult Roc de l'Orali leiukohast[9][14]. Roc de l'Oralist leiti ka kreeka päritolu maalitud kalathose serv.[14].

Keraamikale lisaks on mõlemast leiukohast leitud ka pronksesemeid: Antuixist odaots ja kaarsõlg, Roc de l'Orali leiukohast jalakujuline amulett (samasugune on leitud Emporionist) ja kaunistatud käevõru.[14].“

Leitud esemed annavad tunnistust teatud järjepidevusest teise Puunia sõja aegsete ja pronksiaegsete leiukohtade vahel. Sealsed elanikud olid seega tõenäoliselt Püreneede põliselanikud ja jäid ibeeride mõjust suhteliselt kõrvale[15]. Sissetoodud näitavad siiski kaubavahetust rannikule asunud rahvastega[15].

Andosiinide saatus

[muuda | muuda lähteteksti]

Et Sot Gran de l’Antuix ja Roc de l'Oral jäeti meie ajaarvamise alguses maha[15], tuleb andosiinide edasise saatuse uurimiseks vaadata teisi leiukohti. Nende kahe leiukoha mahajätmine ise annab siiski tunnistust rahulikumatest aegadest, mille Rooma võim kaasa tõi.[15].

Teise Puunia sõja järgsele perioodile heidab kõige paremini valgust Roc d'Enclari leiukoht Santa Colomas. Tegu on 1225 m kõrgusele ulatuva kaljuse kõrgendikuga, mis kõrgub Andorra kesktasandiku kohal. Sealt on leitud mitme perioodi asustust[15][17], kuid andosiinide saatuse mõistmiseks on kõige olulisem antiikaegne asustus.

Kataloonia ja Püreneede romanisatsioon viis kohaliku kultuuri kadumiseni[9]. Tundub siiski, et Andorra ala romanisatsioon toimus suhteliselt hilja, sest roomlased ei pidanud Andorra ala algul eriti oluliseks[16].

Roc d'Enclari leiukoht annab romanisatsiooni kohta selgeid tõendeid.[17]. Enam ei ole tegu kohaliku keraamikaga, vaid väga mitmekesiste keraamikakildudega, millest mõnel on Gallia Narbonensise keraamikale iseloomulikke jooni.[16][17]. On leitud 3.–5. sajandi Rooma münte.[15][16]. Roc d'Enclar oli mõnda aega veinivalmistamise koht, mille tähtsus annab tunnistus heast kaubanduslikust lõimitusest Rooma riiki.[15][17].

Roc d'Enclari asustus jätkus läänegootide sissetungi ajal ja kogu keskaja vältel, ilma et põline kultuur oleks endast uuesti märku andnud. Nii Enclari Sant Vicençi kiriku varajane rajamine kui ka krahvilinnuse ehitamine näitavad muu hulgas Andorra head lõimitust varakeskaja kultuuri- ja poliitikaellu.

Kphanimed

[muuda | muuda lähteteksti]
Pürenee Keeleline jaotus 300 eKr – rohelisega baskilaadsed keeled

Andorra kohanimedes on oluline Rooma-eelne baskilaadne substraat.[18], millele on tähelepanu juhtinud katalaani keeleteadlane Joan Coromines[19]. Baskilaadse päritoluga on näiteks nimed Arans, Arinsal ja Bixessarri[18].

On seega väga tõenäoline, et andosiinid kõnelesid baskilaadset keelt.[15]. Selle kasutamine võis jätkuda varakeskajani.[20][21].

Nime päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

Keeleliselt ja ajaliselt kõige lähem etümoloogiline vaste on akvitaani antroponüüm Andossus/Andoxus, mis on mitmes variandis dokumenteeritud keisririigiaegsetes ladinakeelsetes raidkirjades konvenite alal keskusega Saint-Bertrand-de-Commingesi valla alal.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Polybios, Historiae III 35.2.
  2. ↑ Joan Santacana, Joan Sanmartí. Els ibers del nord, Barcelona 2005, ISBN 8423206912, lk 38.
  3. ↑ Diccionari d'Història de Catalunya, 62. trükk, Barcelona 1998, ISBN 84-297-3521-6, lk 42, sub "Andorra".
  4. ↑ Hugues Lafontaine. Andorre, 10 000 ans d'histoire, lk 10–11. Google'i raamat
  5. ↑ Èric Jover i Comas. Els andosins en el context cultural de la Segona Guerra Púnica
  6. ↑ Plinius Vanem, Naturalis historia, liber III, cap. 4. Veebis.
  7. 1 2 3 4 5 6 7 Èric Jover i Comas. Els andosins en el context culturalde la Segona Guerra Púnica
  8. 1 2 3 Francisco Beltrán Lloris. Los andosinos ¿una antigua etnia pirenaica?
  9. 1 2 3 4 5 6 7 Cristina Yáñez de Aldecoa. Els andosins abans dels andosins
  10. ↑ Andosí. – Gran Enciclopèdia Catalana, enciclopedia.cat, Barcelona: Edicions 62-
  11. ↑ Antonio Tovar, Iberische Landeskunde. Segunda parte, kd 3, Baden-Baden: Valentin Koerner 1989, ISBN 387320813X, lk 45.
  12. ↑ Iniesta Ángel. Pueblos prerromanos de Levante, Cataluña y Baleares. A: Colonizaciones y formación de los pueblos prerromanos, Madrid: Gredos 1989, ISBN 8424913868, lk 368.
  13. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega "Lafontaine2016" on ilma tekstita.
  14. 1 2 3 4 5 6 7 8 Els primers pobladors de les Valls d'Andorra
  15. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Roland Viader. L'Andorre du IXe au XIVe siècle8: montagne, féodalité et communautés, Presses univ. du Mirail 2003, ISBN 978-2-85816-652-7
  16. 1 2 3 4 [https://raco.cat/index.php/Plecs/article/download/277588/365506 De la prehistòria a l'edat mitjana], Revistes Catalanes amb Accés Obert
  17. 1 2 3 4 M. Ruf.El Roc d'Enclar (Andorre) - Canvis i relacions d'une comunitat rural del Pirineu oriental entre els segles IV i VIII, raco.cat.
  18. 1 2 Albert Turull. [http://www.euskaltzaindia.eus/dok/ikerbilduma/75283.pdf Una caracterización de la toponimia pirenaica catalana],
  19. ↑ Luis Núñez Astrain. El euskera arcaico: extensión y parentescos, Txalaparta 2004, ISBN 978-84-8136-300-5.
  20. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega "nabarra" on ilma tekstita.
  21. ↑ J. L. Álvarez.[http://www.culturanavarra.es/uploads/files/07_FLV74-0085-0091.pdf La aportación de Joan Coromines a la filología vasca].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andosiinid&oldid=7047360"