Mine sisu juurde

Diogo Costa

Allikas: Vikipeedia
Diogo Costa (2026)

Diogo Meireles da Costa (sündinud 19. septembril 1999 Rothristis, Šveitsis) on Portugali jalgpallur, kes mängib väravavahina Portugali kõrgliigaklubis FC Porto ja Portugali jalgpallikoondises. Ta on FC Porto kapten.

Klubikarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Costa sündis Šveitsis Portugali päritolu vanemate peres. Seitsmeaastaselt kolis ta koos perega Portugali Santo Tirsosse. Noorena oli tema eeskujuks endine Portugali koondise ja FC Porto väravavaht Vítor Baía. Costa alustas jalgpallurikarjääri kohalikus jalgpallikoolis AMCH Ringe ning mängis hiljem Póvoa de Lanhoso noortemeeskonnas, kus tema meeskonnakaaslaste hulka kuulus ka hilisem Portugali koondislane Vitinha. 2011. aastal, 11-aastaselt, liitus Costa FC Porto noorteakadeemiaga.[1]

Porto reservmeeskonnas debüteeris Costa 6. augustil 2017 Portugali esiliigamängus Gil Vicente FC vastu. Porto kaotas kohtumise 1:2. Hooajal 2017/18 pidas ta reservmeeskonna eest 32 liigakohtumist. Sama aasta septembris valiti ta FC Porto aasta parimaks uustulnukaks.

Hooajal 2018/19 mängis Costa Porto noortemeeskonnaga UEFA Noorteliigas. Porto jõudis finaali, kus alistas 29. aprillil 2019 Chelsea 3:1. Costa kuulus finaalis algkoosseisu ning aitas klubil võita esimest korda UEFA Noorteliiga.[2]

Porto esindusmeeskonnas debüteeris Costa 25. septembril 2019 Portugali liigakarika alagrupimängus Santa Clara vastu. Ta hoidis oma värava puhtana ning Porto võitis kohtumise 1:0. Portugali kõrgliigas debüteeris ta 10. novembril 2019 võõrsilmängus Boavista vastu. Costa asendas klubi esiväravavahti Agustín Marchesíni ning aitas Porto 1:0 võidule.[3]

Hooajal 2019/20 pidas Costa Portugali kõrgliigas kolm kohtumist ja mängis kõigis seitsmes Porto karikavõistluste kohtumises. Porto võitis sel hooajal nii Portugali meistrivõistlused kui ka Portugali karika.

Hooaja 2020/21 alguses hakkas Costa kandma särginumbrit 99, mida oli varem kasutanud Vítor Baía. Costa oli endiselt Marchesíni varuväravavaht, kuid debüteeris 9. detsembril 2020 UEFA Meistrite Liigas. Ta kuulus algkoosseisu võõrsilmängus Kreeka klubi Olympiakóse vastu, mille Porto võitis 2:0.

Hooajal 2021/22 sai Costast Porto esiväravavaht. Ta pidas Portugali kõrgliigas 33 kohtumist ning aitas klubil võita meistrivõistlused ja Portugali karika. Hooaja lõpus valiti ta Portugali kõrgliiga parimaks väravavahiks ja liiga sümboolsesse koosseisu.

Hooajal 2022/23 tõusis Costa esile UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniiril. Ta tõrjus penalti kolmes järjestikuses alagrupimängus. Oktoobris tõrjus ta penaltid kahes kohtumises Leverkuseni Bayeri vastu ning seejärel ka Club Brugge mängija Noa Langi penalti. Viimases kohtumises pidi Lang penaltit kordama ning Costa tõrjus mõlemad löögid. Samas alagrupiturniiris andis ta ka väravasöödu Galeno tabamusele Leverkuseni Bayeri vastu.[4]

Porto võitis Meistrite Liiga alagrupi, kuid langes kaheksandikfinaalis konkurentsist, kaotades kahe mängu kokkuvõttes Milano Internazionalele 0:1. Samal hooajal võitis Costa Portoga Portugali karika ja liigakarika. Ta valiti teist hooaega järjest Portugali kõrgliiga parimaks väravavahiks.

Hooajal 2023/24 võitis Costa Portoga neljandat korda Portugali karika. Finaalis alistas Porto Lissaboni Sportingu pärast lisaaega 2:1. Meistrite Liigas jõudis Porto kaheksandikfinaali, kus kaotas Londoni Arsenalile penaltiseerias.

2024. aasta augustis võitis Costa Portoga Portugali superkarika. Porto alistas Sportingu pärast lisaaega 4:3, olles seejuures jäänud avapoolajal 0:3 kaotusseisu.

Hooajal 2024/25 nimetati Costa Porto kapteniks. Ta mängis Portugali kõrgliigas 32 kohtumises ning valiti hooaja lõpus kolmandat korda liiga parimaks väravavahiks ja sümboolsesse koosseisu.

2025. aasta detsembris pikendas Costa Portoga lepingut kolme aasta võrra, 2030. aasta juunini. Tema uue lepingu väljaostuklausliks määrati 60 miljonit eurot.[5]

Hooajal 2025/26 tuli Costa Portoga kolmandat korda Portugali meistriks. Ta mängis 33 liigakohtumises, lasi endale lüüa vaid 15 väravat ja hoidis oma värava puhtana 21 korral. Porto kindlustas meistritiitli 2. mail 2026 ning 16. mail tõstis meeskonna kapten Costa kodustaadionil võidukarika pea kohale.[6]

2026. aasta mais valiti Costa neljandat korda Portugali kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Liiga peatreenerite ja kaptenite hääletusel nimetati ta hooaja parimaks väravavahiks.[7]

Hooaja 2026/27 alguses jätkas Costa Porto esiväravavahi ja kaptenina. 2026. aasta augustis hoidis ta kõigis neljas Portugali kõrgliigamängus oma värava puhtana ning valiti liiga kuu parimaks väravavahiks.[8]

Koondisekarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Costa on mänginud Portugali U15-, U16-, U17-, U18-, U19-, U20- ja U21-koondises. 2016. aastal tuli ta Portugali U17-koondisega Euroopa meistriks. Finaalis Hispaania vastu lõppes normaalaeg 1:1 ning Portugal võitis penaltiseeria 5:4.[9]

2018. aastal võitis Costa Portugali U19-koondisega Euroopa meistrivõistlused. Ta mängis viiest kohtumisest neljas, kuid jäi lihasevigastuse tõttu eemale finaalist Itaalia vastu, mille Portugal võitis pärast lisaaega 4:3.[10]

2021. aastal kuulus Costa Portugali U21-koondisse Euroopa meistrivõistlustel. Ta mängis kõigis kuues kohtumises ning jõudis koondisega finaali. Finaalis kaotas Portugal Saksamaale 0:1. Costa tegi turniiril kokku 16 tõrjet, mis oli väravavahtidest suurim näitaja.[11]

Portugali jalgpallikoondises debüteeris Costa 9. oktoobril 2021 sõprusmängus Katari vastu. Ta kuulus algkoosseisu ning hoidis oma värava puhtana, kui Portugal võitis kohtumise 3:0.[12]

2022. aasta märtsis sai Costast Portugali koondise esiväravavaht. Ta mängis MM-valikturniiri üleminekumängudes Türgi ja Põhja-Makedoonia vastu. Portugal võitis Türgit 3:1 ja Põhja-Makedooniat 2:0 ning kvalifitseerus maailmameistrivõistlustele.

Costa kuulus Portugali koondisse 2022. aasta maailmameistrivõistlustel Kataris. Ta mängis kõigis viies Portugali kohtumises. Alagrupiturniiril võitis Portugal Ghana ja Uruguayd ning kaotas Lõuna-Koreale. Kaheksandikfinaalis alistati Šveits 6:1, kuid veerandfinaalis kaotati Marokole 0:1.

2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel oli Costa samuti Portugali esiväravavaht. 1. juulil 2024 toimunud kaheksandikfinaalis Sloveenia vastu lõppes kohtumine pärast lisaaega 0:0. Lisaaja lõpus tõrjus Costa Benjamin Šeško üks-ühe vastu olukorras tehtud pealelöögi.

Järgnenud penaltiseerias tõrjus Costa kõik kolm Sloveenia penaltit, mille sooritasid Josip Iličić, Jure Balkovec ja Benjamin Verbič. Portugal võitis penaltiseeria 3:0. Costast sai esimene väravavaht Euroopa meistrivõistluste ajaloos, kes on tõrjunud ühes penaltiseerias kolm penaltit. Ta valiti ka kohtumise parimaks mängijaks.[13]

Veerandfinaalis Prantsusmaa vastu lõppes kohtumine samuti 0:0. Penaltiseerias kaotas Portugal 3:5 ning langes turniirilt välja.

2025. aasta juunis võitis Costa Portugali koondisega UEFA Rahvuste Liiga. Finaalis Hispaania vastu lõppes kohtumine pärast lisaaega 2:2. Penaltiseerias tõrjus Costa Hispaania ründaja Álvaro Morata löögi. Portugal võitis penaltiseeria 5:3 ja tuli teist korda Rahvuste Liiga võitjaks.[14]

2026. aastal kuulus Costa Portugali koondisse maailmameistrivõistlustel. Ta mängis viies kohtumises. Alagrupiturniiril hoidis ta oma värava puhtana Usbekistani ja Colombia vastu ning väljalangemismängude esimeses ringis alistas Portugal Horvaatia 2:1. 6. juulil 2026 toimunud kaheksandikfinaalis Hispaania vastu tegi Costa viis tõrjet, kuid ei suutnud takistada Mikel Merino üleminutitel löödud väravat. Portugal kaotas kohtumise 0:1 ja langes konkurentsist.[15]

2026. aasta septembri seisuga oli Costa pidanud Portugali A-koondises 48 kohtumist.[16]

Saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]
FC Porto noortemeeskond
FC Porto
Portugal U17
Portugal U19
Portugal U21
Portugal
Individuaalsed
  • Portugali kõrgliiga hooaja parim väravavaht: 2021/22, 2022/23, 2024/25, 2025/26
  • Portugali kõrgliiga hooaja sümboolne koosseis: 2021/22, 2022/23, 2024/25, 2025/26
  • Euroopa U17 meistrivõistluste sümboolne koosseis: 2016
  • Euroopa U19 meistrivõistluste sümboolne koosseis: 2017
  • Euroopa U21 meistrivõistluste sümboolne koosseis: 2021
  • FC Porto aasta uustulnuk: 2018

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Estrelas do Mundial: Diogo Costa, um Dragão desde sempre" (portugali). FIFA. 22. aprill 2025. Vaadatud 18. septembril 2026.
  2. ↑ "Porto take the prize" (inglise). UEFA. Vaadatud 18. septembril 2026.
  3. ↑ "Bessa marca a estreia de Diogo Costa no campeonato" (portugali). Record. 10. november 2019. Vaadatud 18. septembril 2026.
  4. ↑ "Champions League group stage recap: Porto clear heads after early stutters" (inglise). UEFA. 13. veebruar 2023. Vaadatud 18. septembril 2026.
  5. ↑ "Guarda-redes Diogo Costa renova com o FC Porto até 2030" (portugali). RTP. 23. detsember 2025. Vaadatud 18. septembril 2026.
  6. ↑ "De Villas-Boas para Diogo Costa: FC Porto ergue a taça de campeão!" (portugali). A Bola. 16. mai 2026. Vaadatud 18. septembril 2026.
  7. ↑ "Diogo Costa no Onze do Ano da Liga" (portugali). FC Porto. 20. mai 2026. Vaadatud 18. septembril 2026.
  8. ↑ "Diogo Costa distinguido com o Prémio ABANCA Guarda-Redes do Mês" (portugali). Liga Portugal. 14. september 2026. Vaadatud 18. septembril 2026.
  9. ↑ "Portugal prevail on penalties against Spain" (inglise). UEFA. Vaadatud 18. septembril 2026.
  10. ↑ "Portugal's unique feat in Finland" (inglise). UEFA. Vaadatud 18. septembril 2026.
  11. ↑ "Germany beat Portugal for third U21 EURO title" (inglise). UEFA. 6. juuni 2021. Vaadatud 18. septembril 2026.
  12. ↑ "Diogo Costa e Matheus Nunes estreiam-se por Portugal, Ronaldo soma novo recorde" (portugali). RTP. 9. oktoober 2021. Vaadatud 18. septembril 2026.
  13. ↑ "Portugal 0-0 Slovenia (aet, 3-0 pens): Diogo Costa heroics take Portugal to quarters" (inglise). UEFA. 1. juuli 2024. Vaadatud 18. septembril 2026.
  14. ↑ "Portugal vs Spain highlights and report: Seleção create Nations League history with shoot-out success" (inglise). UEFA. 8. juuni 2025. Vaadatud 18. septembril 2026.
  15. ↑ "Espanha marca no fim, vai às quartas e encerra sonho de Portugal" (portugali). FIFA. 6. juuli 2026. Vaadatud 18. septembril 2026.
  16. ↑ Diogo Costa – National team. transfermarkt.com. Vaadatud 18.9.2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Diogo_Costa&oldid=7236782"